Auto ei liigu ainult mootori jõul – ta liigub ka inimese iseloomu toel. Kui juhil on kalduvus ebakindlusele ja pidevale enese tõestamisele, kandub see otse sõidustiili: iga möödasõit on nagu eksam, iga ristmik ees ootav kohtuprotsess. Tulemuseks on krampis ja kõhklev sõidustiil, mis tekitab segadust teistele.
Teisel pool skaalat seisab egoism. Kui inimesel on vajadus end pidevalt teiste ees kehtestada, muutub auto tema relvaks. Kiirustamine, surumine ja demonstratiivne möödasõit on tema viis näidata üleolekut.
Mõlemad äärmused – halvatud ettevaatlikkus ja paisunud ego – loovad ohu, mis on sama tõsine kui telefon või alkohol.
Liiklus pole ainult sõitmise tehnika ja reeglid. See on psühholoogia, mis võimendab meie isiksuseomadusi. Kui tahame turvalisemat liikluskultuuri, peame lõpuks tunnistama: nähtamatud jõud meie peas on sama reaalsed kui nähtavad riskid teel.
