Autokoolis jaguneb õppimine sageli justkui kaheks, teooriaks ja praktikaks. Kumbki neist ei saa eksisteerida iseseisvalt ja kui piirduda ainult teooriaga, jääb juht liikluses abituks, sest praktilised oskused puuduvad.
Kui keskenduda üksnes sõidupraktikale, muutub juhtimine mehaaniliseks ja reeglite tõlgendamine ebakindlaks. Küsimus ei ole ainult teadmiste olemasolus, vaid nende tõhusas kasutamises ja see, kas koolis õpitu jõuab roolis ka tegelike otsusteni, pole sugugi enesestmõistetav.
Õpilastel on nii koolieksamitel kui ka riiklikel teooriaeksamitel pigem head tulemused, kuid sõidupraktikas ilmneb, et teadmiste ja oskuste sidumine liiklussituatsioonidega jääb pigem nõrgaks, mis omakorda viib tõdemuseni, et teooria oskamine ei tähenda veel oskust seda liikluses kasutada.
Analüüsides käesoleva aasta kaheksa kuu teooria- ja sõidueksamite statistikat (B-kategooria esmane juhtimisõigus), siis on märgata, et kohati on teooriaeksamite tulemused 30–50 protsenti paremad kui sama piirkonna sõidueksami omad. Näiteks on Tallinnas teooriaeksami läbivus 72 protsenti ja sõidueksami sooritus ainult 39 protsenti, Järvamaal teooria 58 protsenti, sõit 37 protsenti ja Ida-Virumaal vastavalt 61 ja 39 protsenti (Transpordiamet, 2025).
Teoreetiliste teadmiste ja praktilise juhtimisoskuse vaheline lõhe on reaalsus ning see nõuab juhilt ettevalmistust nii teoorias kui ka praktikas. Kuigi eelnevalt on meedias kajastatud sõidueksamite hindamise metoodika erinevust eksamineerijate lõikes ja seda, et liiklusolukordade keerukus erinevates piirkondades mõjutab sooritust, ei tohi unustada, et kuigi hea teoreetiline baas on kõige alus, ei saa teooriaeksami kõrget tulemust pidada garantiiks sõidueksami sooritamisel.
Teooria kui liiklemise alusraamistik
Teooria kujundab vaimse ettevalmistuse raamistiku, mis hõlmab teadmisi liiklusreeglitest, liiklusmärkide ja -märgiste tähendusest, sõiduki füüsikalistest omadustest ning ohutuse aluspõhimõtetest. Need teadmised ei ole pelgalt definitsioonid, vaid kokkulepped ja omavahelised loogilised seosed, mis hoiavad liikluse toimivana.
Eesõigusreeglid on tegelikult riskide maandamise viis. Kui kõik teavad, kelle kord on sõitu alustada, väheneb kokkupõrgete oht ja liiklus on sujuv ning ohutu. Sama kehtib sõiduki dünaamika tundmise kohta. Teadmine, kuidas kiirus mõjutab erinevate teeoludega pidurdusteekonda, aitab vältida olukordi, kus “tundub, et jõuan” ei osutu tõeseks, sest füüsika väidab vastupidist: ei jõudnud.
Paraku on teadmine ja oskus kaks erinevat asja. Autokooli õpilane võib vastata teooriatunnis õigesti, et märg teekate pikendab pidurdusteekonda, kuid vihmasel päeval ristmikul pidurdades võib ta selle teadmise olla unustanud või ei oska seda tekkinud olukorraga seostada.
Seda lõhet võib nimetada teadmiste ja käitumise vastuoluks. Teooria jääb deklaratiivseks, kui seda ei seostata konkreetse olukorraga, kus juht peab tegutsema kiiresti ja enesekindlalt, sest teadmised ei muutu automaatselt praktiliseks oskuseks ja õppija võib teada reegleid, kuid olukorras, kus ta peab seda sekundi murdosa jooksul otsustama, see teadmine lihtsalt ei aktiveeru.
Teooria tegelik väärtus peitub selles, et see võimaldab juhil näha ohte enne, kui need muutuvad probleemiks. Liiklusmärk või liiklusreegel ei ole midagi abstraktset, see on abivahend, mis suunab juhi käitumist nii, et oht ei realiseeruks.
Sama kehtib ka liikluspsühholoogias: teadmine, et väsimus või kõrvalised tegevused roolis mõjutavad reaktsiooniaega, aitab juhil oma käitumist kohandada ja nii muutub teooria praktiliseks riskijuhtimise tööriistaks.
Teooria kui riskide ennetamise mehhanism
Teooria väärtus seisneb ka selles, et see ühtlustab arusaamu ja ilma reeglite ja standarditeta lähtuks iga juht oma isiklikust kogemusest või intuitsioonist. See aga looks omakorda kaose liikluses, kus igaüks usub, et just tema hinnang riskile on õige. Teooria annab sellisele tegevusele ühise raamistiku, mille järgi kõik juhid saavad tegutseda ja see raamistik ei ole piirang, kui kõik seda järgivad väheneb risk märkimisväärselt.
Rakendamise tegelik väljakutse
Kõige suurem küsimus seisneb selles, kuidas viia teadmised päriselt rooli taha? Sõiduõpetajate roll on määrav, sest kui õpilane kuuleb reeglit, aga ei saa aru, kuidas see tema enda ohutust mõjutab, jääb teadmine passiivseks. Kui õpetaja seob reegli igapäevase kogemusega ja toob näite konkreetsest olukorrast, kus liiga väike pikivahe põhjustas avarii, siis muutub teooria eluliseks.Samuti on oluline mõista, et teooria ei piirdu ainult faktide õppimisega. See on seotud ka hoiakute ja väärtustega. Kui juhil on arusaam, et turvavöö on “tülikas rihm”, siis jääb see pigem kinnitamata. Kui mõista, et turvavöö on kõige otsesem kaitse vigastuste vastu, siis muutub see automaatseks tegevuseks. Seega on teooria ülesanne kujundada mitte ainult teadmisi, vaid ka suhtumist.
Kui vaadata teoreetiliste teadmiste integreerimist õppesse läbi liiklusohutusprogrammi aastateks 2026–2035, kus ühe meetmena plaanitakse alandada piirkiirust ja mõõta keskmist kiirust, siis kavandatavad muudatused ei tähenda üksnes tehniliste või juriidiliste reeglite korrigeerimist, vaid need mõjutavad otseselt ka juhikoolituse teoreetilist käsitlust ja praktikat.Kui piirkiirused langevad ja järelevalve muutub järjepidevamaks, peab autokooli teooriaõpe selgemalt selgitama kiiruse mõju ohutusele ning seostama selle igapäevaste sõiduolukordadega.
Sama kehtib ka autokoolides läbi viidavates sõidutundides, sest tulevased autojuhid ei saa enam piirduda vaid eksami sooritamiseks vajaliku miinimumiga, nad peavad praktiliselt läbima olukordi, kus ohutu sõidukiiruse valik on sama tähtis kui mis iganes muu sõiduki käsitlemise oskus.
Liiklusohutusprogramm ei ole pelgalt poliitiline dokument, see on ka signaal juhikoolitusele, et teadmiste ja oskuste lõhet tuleb eesmärgipäraselt ning teadusele toetudes vähendada. Liiklusohutusprogrammi edukaks rakendamiseks on vaja kokkulepet, et iga järgnev valitsus ei kärbi programmi õnnestumiseks vajalikku raha ja et me ei peaks kümne aasta pärast jälle puna palgeil tõdema, et ei õnnestunud.
Tarmo Vanamõisa: teadmine ja oskus on liikluses kaks erinevat asja | Arvamus | ERR
Kui piirkiirused langevad ja järelevalve muutub järjepidevamaks, peab autokooli teooriaõpe selgemalt selgitama kiiruse mõju ohutusele ning seostama selle igapäevaste sõiduolukordadega.
