Talv ei muuda juhiabisüsteeme mõttetuks — ta toob välja nende piirid ja võimekuse

Talv ei muuda juhiabisüsteeme mõttetuks — ta toob välja nende piirid ja võimekuse ADAS ehk juhiabisüsteemid on loodud juhti toetama, mitte teda asendama. Talvised tee- ja ilmastikuolud ei muuda neid süsteeme kasutuks, küll aga toovad selgelt esile nende tegeliku võimekuse. Lumega kaetud sõidurajad, jäide anduritel ja madal visuaalne kontrastsus (lume heledus, jää peegeldus, madal keskpäevane […]

Talv ei muuda juhiabisüsteeme mõttetuks — ta toob välja nende piirid ja võimekuse Read Post »

Kas vedas või tegime midagi õigesti?

Kas vedas või tegime midagi õigesti?   Head uut liiklusaastat meile kõigile. Järgnev on mõtisklus, millele eelmise aasta viimastel päevadel tabasin ennast mõtlevat. Kas vedas või tegime midagi õigesti? Kui langeb liiklussurmade arv, kerkib paratamatult küsimus: kas see oli teadliku tegevuse tulemus või lihtsalt vedamine? Kui me ei suuda näidata põhjuslikke seoseid, siis aus vastus

Kas vedas või tegime midagi õigesti? Read Post »

Dynamic illustration of Newton's Cradle showing motion and reflection concepts in physics.

kirjutamist – mõttega

See aasta kinnitas üht lihtsat tõde: liiklus ei ole ainult häälekate arvamus, vaid süsteem (nagu teema autokooli õppekavas) ja süsteem töötab ainult siis, kui sellest saadakse aru, sellele mõeldakse, mitte ei karjuta teistest üle või lihtsalt virisetakse. Olen kirjutanud kiirusest, peatumisteekonnast, piirangutest, vanemaealistest autojuhtidest, möödasõidust, keskmise kiiruse kaameratest, “ekspertarvamustest” ning sellest, miks autojuhi sisemine tunne

kirjutamist – mõttega Read Post »

Ohtlik möödasõit

Möödasõidust

  Iga kord, kui liikluses kerkib üles möödasõidu teema, jõuame üllatavalt kiiresti järelduseni, et kuskil on keegi süüdi, seadus on rumal, piirkiirus ebarealistlik või kiiruskaamerad paigaldatud ainult selleks, et põhjatut riigikassat täita. Möödasõit on oma olemuselt suhteliselt ohtlik manööver ja mitte sellepärast, et juhid seda ei oska (mõned ei oskagi), vaid seetõttu, et mängu tulevad

Möödasõidust Read Post »

Kas liiklus peab olema kiire või turvaline?

Eesti liikluskorraldus seisab juba aastaid silmitsi dilemmaga: kas liiklus peab olema kiire või turvaline? Selles küsimuses peitub ühiskondlik ja praktiline probleem, millel on otsene mõju mitte ainult liikluskultuurile, vaid ka inimeste igapäevaelule. Isegi kui liiklusohutuse valdkonnas on tehtud suuri edusamme, ei ole sujuvuse ja ohutuse tasakaalu leidmine kaugeltki lihtne ega universaalne. Reaalsuses jääb tihti mulje,

Kas liiklus peab olema kiire või turvaline? Read Post »

Emotsioonid ja ratsionaalsus juhikoolituses: takistus või ressurss?

Juhikoolitus on traditsiooniliselt rajatud ratsionaalsusele – teadmistele, reeglitele, normidele ja kontrollile. Õpetaja õpetab, õpilane õpib, eksamineerija hindab. Kõik näiliselt loogiline ja süsteemne, aga praktikas, liikluses ja klassiruumis, ei toimi inimene nagu algoritm.Otsuseid juhivad sageli tunded, mitte teadmised, sest kui emotsioonid puuduvad, ei toimu ka otsustamist  ja inimene jääb ratsionaalsuse lõksu. Seetõttu tulebki endalt küsida: kas

Emotsioonid ja ratsionaalsus juhikoolituses: takistus või ressurss? Read Post »

Kiiruskaamera 3 300x158

Keskmine kiirus päästab elusid

Eesti uus liiklusohutusprogramm seab endale suurejoonelise sihi: kümne aasta pärast peaks olema hukkunute arv vähemalt kolm korda väiksem. Ambitsioonikas eesmärk, aga küsimus on, kuidas seda saavutada? Üheks peamiseks tööriistaks on välja pakutud keskmise kiiruse automaatne kontroll maanteedel. Kui sõiduk liigub lubatust kiiremini, kasvab iga väiksemgi juhi poolt tehtud viga mitmekordseks riskiks. Statistika ütleb lihtsalt, et

Keskmine kiirus päästab elusid Read Post »

Tarmo Vanamõisa: teadmine ja oskus on liikluses kaks erinevat asja

Autokoolis jaguneb õppimine sageli justkui kaheks, teooriaks ja praktikaks. Kumbki neist ei saa eksisteerida iseseisvalt ja kui piirduda ainult teooriaga, jääb juht liikluses abituks, sest praktilised oskused puuduvad. Kui keskenduda üksnes sõidupraktikale, muutub juhtimine mehaaniliseks ja reeglite tõlgendamine ebakindlaks. Küsimus ei ole ainult teadmiste olemasolus, vaid nende tõhusas kasutamises ja see, kas koolis õpitu jõuab

Tarmo Vanamõisa: teadmine ja oskus on liikluses kaks erinevat asja Read Post »

Pexels Kaeciine 31361153 300x187

Kehaline aktiivsus aitab liikluses paremini hakkama saada

Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel. Kui te meenutate oma esimest auto juhtimise kogemust, siis kas mäletate, kui palju kulus energiat keskendumisele, õpitu meeldetuletamisele ja närveerimisele? Juba kogenud juhina on teie tegevused suuremalt jaolt automatiseeritud ja te ei mõtle enam sellele, kas turvavöö sai kinnitatud, kuidas

Kehaline aktiivsus aitab liikluses paremini hakkama saada Read Post »

Pexels Pixabay 248747 300x200

Miks kiiruse alandamine linnas päästab elusid – ja miks see ikka veel paljudele ei meeldi?

Kui küsida liiklusohutuse ekspertidelt, mis on kõige tõhusam viis vähendada õnnetuste arvu ja raskusastet linnades, tuleb vastus kiiresti: kiiruse alandamine. See ei ole arvamus, vaid aastakümnete pikkuse teadustöö järeldus. Füüsika on halastamatu – mida suurem kiirus, seda pikem peatumisteekond ja seda raskemad tagajärjed kokkupõrkel. Kuid miks ometi on see teema ühiskonnas ja poliitikas endiselt vastuoluline?

Miks kiiruse alandamine linnas päästab elusid – ja miks see ikka veel paljudele ei meeldi? Read Post »

Scroll to Top