Auto ei liigu ainult mootori jõul – ta liigub ka inimese iseloomu toel. Kui juhil on kalduvus ebakindlusele ja pidevale enese tõestamisele, kandub see otse sõidustiili: iga möödasõit on nagu eksam, iga ristmik ees ootav kohtuprotsess. Tulemuseks on krampis ja kõhklev sõidustiil, mis tekitab segadust teistele. Teisel pool skaalat seisab egoism. Kui inimesel on vajadus […]
Juhtimisärevus ja ego roolis – nähtamatu liiklusoht Read Post »
Kui Eesti riigiasutused räägivad liiklusohutusest, kõlab see tihti nagu vana, aastast aastasse sama stsenaariumi järgi valmiv liiklusturvalisuse nädala saade: viisakas, korrektne, aga hingetu. Sõnavara keerleb ümber fraaside nagu „tõsta teadlikkust“, „kujundada ohutuskäitumist“ ja „suunata liiklejaid“. Aga mis on päriselu? Liiklusõnnetuste statistika hüpleb nagu vererõhk enne arstivisiiti, kampaaniad vilksavad mööda, aga püsivat muutust ei teki. Kus
Tühjad sõnad ja tummad märgid – miks Eesti liikluskommunikatsioon vajab ärkamist Read Post »
Kui palju on veel jäänud inimesi, kes usuvad, et ilma manuaalkäigukasti oskuseta pole sa päris autojuht? Tundub, et neid leidub – ja mitte vähe. Neid, kes sirutavad uhkelt välja vasaku jala ja ütlevad, et “õige juht” peab oskama autot “tunda”, sidurit tunnetada ja käike “õigel hetkel” vahetada. Aga kas see on veel päriselt asjakohane? Kas
Manuaalkäigukast: meistrioskused või minevik? Read Post »
Liikluskäitumise uurimisel on oluline vaadelda mitte ainult liiklusõnnetuste statistikat või infrastruktuuri kvaliteeti, vaid ka väikeseid, igapäevaseid tegevusi, mis kajastavad juhi suhtumist kaasliiklejatesse ja kehtivasse normiruumi. Üheks selliseks näitajaks on suunatule – ametlikult suunamärguande – kasutamine manöövrite eel. Kuigi see on liiklusseaduses selgesõnaliselt reguleeritud ja tehniliselt lihtsasti teostatav toiming, on selle eiramine muutunud Eesti liikluspildis nähtavalt
Liikluskäitumise psühholoogia ütleb meile väga selgelt: kui keskkond muutub stressirohkeks, muutub inimese käitumine vähem ratsionaalseks, vähem enesekontrollituks ja rohkem impulsiivseks. Kuum ilm on täpselt selline keskkond. See ei tapa nagu jäide sõiduteel, mis põhjustab otsese libisemise. Kuumus teeb midagi palju kavalamalt: see õõnestab inimese sisemist stabiilsust. Ja see ilmneb just käitumises. Taluvuslävi langeb – agressiivsus
Kuumus ei tapa mehaaniliselt, vaid käitumise kaudu Read Post »
Mind on hakanud kummitama üks ingliskeelne sõnamäng: driving (s)kills. Esmapilgul lihtne keeleline nali – sõnas „skills“ olev s-täht sulgudes vihjab sellele, et tegu pole mitte oskusega, vaid tapva riskiga (kills). Aga mida rohkem ma selle üle mõelda, seda vähem naljakas see tundub. Sest just see – sõnadega mängimine peegeldab valusalt meie liikluskultuuri nähtamatut lohisevat varju.
Driving (s)kills – oskused, mida meil tegelikult vaja ei ole Read Post »
Eelarvamused ja vanemaealistest autojuhtidest negatiivse kuvandi loomine on tekitanud olukorra, kus nende osalusel juhtunud liiklusõnnetused satuvad ühiskonnas ja meedias suurendatud tähelepanu ja negatiivse kommenteerimiste alla. Vanemaealised liiklejad satuvad liiklusõnnetustesse peamiselt tähelepanematusest, hajameelsusest ja aeglase reaktsiooni tõttu. Samas võib ühe põhjusena välja tuua ka tervisega seonduvad probleemid, mis tervisekontrolli käigus ja tervisetõendi kehtivuse ajal ei pruugi
Liiklus on huvitav keskkond, kus olenemata inimese soost, haridustasemest, vanusest jne on kõik võrdselt olulised. Ohutu keskkond sõltub kõigi panusest, me sõltume üksteisest. Samal ajal oleme harjunud teadmisega, et osa autojuhte justkui on paremad või olulisemad kui teised. Eriti kerkib esile kuvand eakast juhist kui suurest ohust, kelle koht võiks olla mujal kui tihedas liikluses.Vanusega
Tarmo Vanamõisa ja Rasmus Ojamets: kas eakas liikleja on halvem liikleja? Read Post »
Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et “mina” olen alati tähtsam kui “meie”.Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine hoiak. Paraku
Eesti liikluse suurim probleem on inimene Read Post »