Kui keegi oskab mulle näidata viimase kolme aasta jooksul ilmunud arvamusartiklit, analüüsi või tulevikustrateegiat, mille on kirjutanud Transpordiameti liiklusvaldkonna juhid ja mille üle käib avalik arutelu, siis ma tõstan kaabut (mul ei ole seda, aga siis ostan). Aga seni tundub, et nende peamine strateegia on vaikus. Ei mingeid pikemaid mõtteavaldusi sellest, kuidas kujundada liikluskultuuri. Ei […]
Viimastel aastatel on Eestis sagenenud nähtus, mida võib nimetada autovanemluseks ehk lapse igahommikune viimine koolimaja ukse ette. Esmapilgul tundub tegemist olevat turvalise ja mugava lahendusega, sest vanem kontrollib, et laps jõuab õigeks ajaks ja ohutult klassi. Liiklusoskus sünnib kogemusest, mitte autosõidust Liikluskäitumise kujunemine on otseselt seotud korduvate kogemustega. Lapse aju loob liiklusmudeleid sammhaaval: kõndides, peatudes,
Kas autoga kooli ukse ette viimine teeb lastest liikluses abitud? Read Post »
Kujutame ette noort inimest, kes istub rooli ja läheb oma elu esimest sõitu tegema. Käed värisevad, jalad otsivad pedaale, õpetaja hingab kõrval pingeliselt. Küsimus pole ainult selles, kas see noor inimene eksami ära teeb. Küsimus on palju suurem: kas me kasvatame temast päriselt turvalise juhi? Senine juhikoolitus keskendub liiga palju eksamile. Õpilased õpivad tihti mitte
Juhiõpe – kas kvaliteedist on saanud pelgalt eksamipilet? Read Post »
Jah, ja seda rohkem, kui me seda endale tunnistada tahame. Statistika näitab, et sügise saabudes ja päevade lühenedes kasvab jalakäijatega seotud liiklusõnnetuste arv märkimisväärselt ja sellel ajal toimub ligi kolmandik kõigist jalakäijate liiklusõnnetustest aastas. Põhjuseid ei pea kaugelt otsima – nähtavus väheneb, inimesed ei kasuta helkureid või eeldavad, et autojuht näeb neid samamoodi nagu
Kas pimedam aeg on liikluses ohtlik? Read Post »
Auto ei liigu ainult mootori jõul – ta liigub ka inimese iseloomu toel. Kui juhil on kalduvus ebakindlusele ja pidevale enese tõestamisele, kandub see otse sõidustiili: iga möödasõit on nagu eksam, iga ristmik ees ootav kohtuprotsess. Tulemuseks on krampis ja kõhklev sõidustiil, mis tekitab segadust teistele. Teisel pool skaalat seisab egoism. Kui inimesel on vajadus
Juhtimisärevus ja ego roolis – nähtamatu liiklusoht Read Post »
Kui Eesti riigiasutused räägivad liiklusohutusest, kõlab see tihti nagu vana, aastast aastasse sama stsenaariumi järgi valmiv liiklusturvalisuse nädala saade: viisakas, korrektne, aga hingetu. Sõnavara keerleb ümber fraaside nagu „tõsta teadlikkust“, „kujundada ohutuskäitumist“ ja „suunata liiklejaid“. Aga mis on päriselu? Liiklusõnnetuste statistika hüpleb nagu vererõhk enne arstivisiiti, kampaaniad vilksavad mööda, aga püsivat muutust ei teki. Kus
Tühjad sõnad ja tummad märgid – miks Eesti liikluskommunikatsioon vajab ärkamist Read Post »
Kui palju on veel jäänud inimesi, kes usuvad, et ilma manuaalkäigukasti oskuseta pole sa päris autojuht? Tundub, et neid leidub – ja mitte vähe. Neid, kes sirutavad uhkelt välja vasaku jala ja ütlevad, et “õige juht” peab oskama autot “tunda”, sidurit tunnetada ja käike “õigel hetkel” vahetada. Aga kas see on veel päriselt asjakohane? Kas
Manuaalkäigukast: meistrioskused või minevik? Read Post »
Liikluskäitumise uurimisel on oluline vaadelda mitte ainult liiklusõnnetuste statistikat või infrastruktuuri kvaliteeti, vaid ka väikeseid, igapäevaseid tegevusi, mis kajastavad juhi suhtumist kaasliiklejatesse ja kehtivasse normiruumi. Üheks selliseks näitajaks on suunatule – ametlikult suunamärguande – kasutamine manöövrite eel. Kuigi see on liiklusseaduses selgesõnaliselt reguleeritud ja tehniliselt lihtsasti teostatav toiming, on selle eiramine muutunud Eesti liikluspildis nähtavalt
Liikluskäitumise psühholoogia ütleb meile väga selgelt: kui keskkond muutub stressirohkeks, muutub inimese käitumine vähem ratsionaalseks, vähem enesekontrollituks ja rohkem impulsiivseks. Kuum ilm on täpselt selline keskkond. See ei tapa nagu jäide sõiduteel, mis põhjustab otsese libisemise. Kuumus teeb midagi palju kavalamalt: see õõnestab inimese sisemist stabiilsust. Ja see ilmneb just käitumises. Taluvuslävi langeb – agressiivsus
Kuumus ei tapa mehaaniliselt, vaid käitumise kaudu Read Post »
Mind on hakanud kummitama üks ingliskeelne sõnamäng: driving (s)kills. Esmapilgul lihtne keeleline nali – sõnas „skills“ olev s-täht sulgudes vihjab sellele, et tegu pole mitte oskusega, vaid tapva riskiga (kills). Aga mida rohkem ma selle üle mõelda, seda vähem naljakas see tundub. Sest just see – sõnadega mängimine peegeldab valusalt meie liikluskultuuri nähtamatut lohisevat varju.
Driving (s)kills – oskused, mida meil tegelikult vaja ei ole Read Post »