Eelmine osa rääkis sellest, mis juhtub sinu peas eksami ajal, kui teed esimese vea. See, sarja viimane osa, räägib sellest, mis tuleb pärast eksamit.
Kui sõidueksam lõppes ühe tähelepanematusega, ei tähenda see, et sa ei oska sõita. Enamasti tähendab see vastupidist: sõit kulges hästi ja katkes ühe hetke tõttu.
Oled võibolla ise just seda kogenud. Sõitsid rahulikult, tegid õigeid otsuseid, eksamineerija ei teinud märkusi, siis üks ristmik, üks hetk ja eksam on läbi. Pettumus on suur, sest kogu sõidust jääb meelde ainult see üks koht.
See postitus aitab sul eksamilt lahkuda nii, et pettumuse kõrval oleks ka õiglane pilt sellest, mida sa tegelikult oskad.
Tulemus ja sooritus ei ole sama asi
Eksami tulemus oli „mitte sooritatud“ ja sinu sooritus koosnes aga kümnetest õigetest otsustest ja ühest veast, mis eksami kahjuks lõpetas.
Kui vaatad ainult tulemust, tundub, nagu oleks kogu sõit halvasti läinud, aga kui vaatad sooritust, näed, et oskused on olemas ja puudu jäi üks konkreetne hetk. Mõlemad pildid on tõesed, aga ainult teine aitab sul edasi liikuda.
Kuidas viga endale seletada
Sinu enesekindlust mõjutab vähem viga ise ja rohkem see, mida sa sellest mõtled.
Võrdle kaht lauset:
- „Ma ei oska sõita. Ma ei saa kunagi lube kätte.“
- „Ühes kohas läks tähelepanu korraks mujale, aga seda saan hiljem uuesti harjutada.“
Esimene lause teeb ühest hetkest üldise ja püsiva hinnangu sinu kohta. Teine kirjeldab konkreetset olukorda, mis oli ajutine ja mida saad ise tulevikus mõjutada. Just see teine lause on ka täpsem, sest see vastab sellele, mis eksamil tegelikult juhtus.
Eksamineerija sõnad on tõend
Kui eksamineerija ütles, et sõit oli üldiselt rahulik ja kindel ning probleem tekkis ühes olukorras, siis võta seda tõsiselt. See ei ole sõbra lohutus ega vanema julgustus, see on erapooletu hinnang inimeselt, kelle töö on neid kõiki oskusi hinnata.
Pettumuses kipub positiivne osa kiiresti ununema. Juba õhtuks mäletad ainult, et „kukkusid läbi“. Seepärast kirjuta eksamineerija tagasiside üles kohe pärast eksamit, võimalikult tema enda sõnadega.
Esimene eksam oli proovisõit päris tingimustes
Eksaminärv toitub suuresti teadmatusest, mis eksamil tegelikult juhtub, kuidas eksamineerija käitub, kuidas ma ise pinges reageerin. Nüüd tead neid asju omast käest.
Tead, kuidas eksamipäev kulgeb. Tead, milline on eksamiauto ja ümbrus. Tead, mida su keha ja mõtted ärevuses teevad. Ükski sõidutund ei anna sulle seda kogemust nii täpselt. Seepärast on teine eksam sageli psühholoogiliselt hoopis teistsugune kui esimene.
Ära pisenda, aga ära ka paisuta
„Tegelikult oli kõik hästi“ on hea lohutus, kuid see ei tohiks muutuda pisendamiseks. Viga, mis eksami lõpetas, oli päris. Liikluses võib üks märkamata jäänud olukord tähendada midagi tõsist.
Realistlik enesehindamine hoiab mõlemat korraga: sinu oskused on head ja see üks hetk vajab tähelepanu. Kõige mõistlikum mõte pärast eksamit on umbes selline:
Olen eksamiks valmis rohkem, kui praegu tundub ja ma tean täpselt, millele tähelepanu suunata.
Kolm sammu pärast eksamit
- Luba endale pettumus. Seda tunnet ei pea kohe positiivseks keerama. Kiirustatud „kõik on hästi“ ei tundu usutav ega aita.
- Kirjuta üles, mis läks hästi. Nimeta vähemalt kolm asja, mis sõidus õnnestusid ja lisa eksamineerija tagasiside nii täpselt, kui mäletad.
- Sõnasta viga olukorrana, mitte iseloomuna. Kirjuta ühe lausega, mis juhtus, seejärel lepi koos sõiduõpetajaga kokku, kuidas just seda olukorda harjutada.
Lapsevanemale
Sinu esimene küsimus pärast eksamit loeb rohkem, kui arvad. Küsi „Mis läks hästi?“, mitte „Mis juhtus?“. Nii aitad lapsel näha sooritust enne, kui talle jääb meelde ainult tulemus. Vea juurde jõuate niikuinii, aga siis juba rahulikumalt.
Lõpetuseks
Eksam, mis lõppes ühe tähelepanematusega, ei ole tagasilöök. See on samm, mis viis sind lähemale, sest nüüd tead sa rohkem nii eksamist kui ka iseendast. Järgmisele eksamile ei lähe sa enam tundmatusse, vaid kohta, kus oled juba korra käinud.
See kirjutis on sarja kuues ja viimane osa. Sari „Eksamiteekond“ kulgeb mööda sama ajajoont, mida mööda liigub õpilane: kuu enne eksamit, nädal enne, päev enne, eksamihommik, eksam ise ja see, mis tuleb pärast. Kõik osad koondab rubriik „Eksamiteekond“.