Eelmises osas jäi õhtusse kaks otsust: mis kell sa ärkad ja mis kell sa kodust välja lähed. Eksamipäeval on palju asju, mida sa ei saa mõjutada, näiteks liiklus, ilm, eksamineerija, marsruut jpm. Hommik on erand. Ärkamisest kuni eksamiautosse istumiseni otsustad sina, kuidas asjad kulgevad ja suurem osa otsustest on selleks ajaks juba tehtud.
Hommik toimib mööda eile tehtud plaani
Täna ei ole vaja midagi uut välja mõelda. Iga väike otsus hommikul võtab natuke rohkem tähelepanu, olgu see riiete valik, prillide otsimine või siis mõte, kas minna bussiga või lasta end viia. Üksikult on need tühised otsused, kokkuvõttes aga väsitavad. Kui asjad on õhtul valmis pandud ja mõeldud, siis saad hommikul lihtsalt neid asju teha.
Ärka nii, et jääks varuaega, aga ära ärka liiga vara. Kolm tundi enne väljumist ärkamine ei tee sind rohkem eksamiks valmis kui kaks tundi, see pikendab lihtsalt ootamist ja ootamine on see, mis närvi üles kruvib.
Söö ja joo nii nagu tavaliselt
Eelmises osas kehtinud reegel kehtib ka hommikul: ära tee midagi, mida sa pole varem teinud.
Söö hommikust, isegi kui isu ei ole. Tühja kõhuga on pinget raskem kanda ja keskendumine väsib kiiremini. Kui närv võtab söögiisu ära, söö midagi kerget ja tuttavat.
Kohvi joo sama palju kui tavaliselt, mitte rohkem. Topeltportsjon kohvi või energiajook eksamihommikul lisab kehale ärevust, mida sul niigi jagub.
Varuaeg on pigem rahu, mitte ootamine
Planeeri kohalejõudmine nii, et sul jääks umbes veerand tundi kuni pool tundi varu. Kui jõuad liiga vara, veedad selle aja teiste närvis olemist pealt vaadates. Kui jõuad viimasel minutil, oled juba enne eksamit kiirustanud ja kiirustamine tuleb sinuga autosse kaasa.
Kui sind keegi kohale viib, lepi kellaaeg kokku juba eelmisel päeval. Kui kasutad ühistransporti, vaata üle, mis juhtub siis, kui buss hilineb ja arvesta selle varuga.
Hilinemise korral kehtivad Transpordiametis teatud reeglid, kui sa neid eile üle ei vaadanud, tee seda hommikul kohe pärast ärkamist, mitte teel olles.
Ooteruumis ära võta üle teiste närvi
Ooteruum on koht, kus lugusid jagub. Keegi räägib, milline eksamineerija on range, keegi teine, et kukkus kunagi ühel ristmikul läbi jne.
Kuula, aga ära ehita oma sõitu nende lugudele, sest nende eksam ei ole sinu eksam. Sa ei tea, kuidas nad sõitsid, mida nad tegelikult tegid ja kui palju see räägitud lugu on aja jooksul muutunud.
Telefonis loe midagi neutraalset, mitte eksamifoorumeid ega videoid ohtlikest ristmikest. Viimasel hetkel teooria kordamine ei aita samal põhjusel, miks ei aidanud eelõhtune kontrollsõit: uut infot see ei anna, küll aga võib anda kahtluse, kas sa oled ikka eksamiks valmis.
Kui närv tuleb, lase tal olla
Kiirem südametöö, higised peopesad ja vurrina keerav kõht ei tähenda, et midagi on valesti. See on sinu enda keha, mis valmistub nüüd otsustavalt tegutsema. See on sama reaktsioon, mis tekib sportlasel enne starti ja näitlejal enne lavale minekut.
Närvi ärakaotamise katse annab tavaliselt vastupidise tulemuse. Mida rohkem sa endale ütled „ära ole närvis“, seda rohkem tähelepanu närv saab.
Aitab hoopis see, kui tõlgendad seda tunnet valmisolekuna. Uuringud on näidanud, et kui inimesed mõtestavad kehalist ärevust enne sooritust valmisolekuna, mitte ohuna, läheb neil paremini kui neil, kes püüavad seda alla suruda.
Kui vajad midagi käegakatsutavat, hinga mõned korrad nii, et väljahingamine on pikem kui sissehingamine. Pikk väljahingamine annab kehale märku, et ohtu ei ole, ja pulss hakkab rahunema.
Esimesed kaks minutit autos on sinu omad
Kui istud eksamiautosse, ära kiirusta. Sea iste paika, säti peeglid ja turvavöö täpselt nii, nagu oled seda teinud igas sõidutunnis. See ei ole ajaraiskamine, vaid sõidu osa, see on rutiin, millega oled harjunud ja mis sind rahustab.
Tuttav algusrutiin annab kehale sõnumi, et see olukord on tuttav. Oled selles toolis istunud kümneid kordi ja eksam algab alles siis, kui oled valmis alustama ja seda hetke mõjutad sina.
Kui hommik ei lähe plaanipäraselt
Mõnikord läheb hommik teisiti. Uni jäi lühikeseks, buss oli hiljaks jäänud või jäi midagi koju.
Lühike uni ei võta sinu sõiduoskust ära, sellest oli juttu eelmises osas. Hilinev buss ja ummik on põhjus, miks varuaeg on olemas. Koju ununenud asjadest on tõeliselt oluline ainult isikut tõendav dokument, ülejäänuga saad hakkama (noh, kui prillid jäävad maha, siis on jama :)).
Plaan ei pea olema täiuslik, see peab lihtsalt olemas olema.
Järgmine samm on juba sõit ise
Hommik lõpeb hetkel, kui paned turvavöö kinni. Järgmises osas räägime sellest, mis toimub eksami ajal ja eriti sellest, kuidas käituda, kui sõidu keskel midagi viltu läheb.
See kirjutis on osa 4 kuuest. Sari „Eksamiteekond“ kulgeb mööda sama ajajoont, mida mööda liigub õpilane: kuu enne eksamit, nädal enne, päev enne, eksamihommik, eksam ise ja see, mis tuleb pärast. Kõik ilmunud osad koondab rubriik „Eksamiteekond“.