Eksaminärv

Tuttaval marsruudil navist loobumine võib tõepoolest aidata hoida vaimu erksana ja tugevdada ruumilist mõtlemist. Samal ajal on navigeerimisseade väärtuslik abiline, kui keskkond on keeruline ja eksimisest tulenev risk suur. https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120433668/tarmo-vanamoisa-waze-i-ei-pea-koguaeg-kasutama-aga-monikord-aitab-see-olla-parem-autojuht Põhja prefekt Ats Kübarsepp kutsus rahvast üles lülitama välja oma Waze’i rakendust – siis oleksime liikluses tähelepanelikumad. Kokkuvõttes ei tee meid aga liikluses ohutumaks ei tehnoloogia ega selle puudumine, […]

„Olukord on mõnikord ikka päris õudne. Tehakse kiireid möödasõite ja vahepeal näidatakse käemärke …“ tõdeb Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava juht Tarmo Vanamõisa. https://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1150232/olgem-viisakad-kogenud-soiduopetaja-eesti-liikluse-koige-suurem-probleem-on-inimene-

Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et “mina” olen alati tähtsam kui “meie”.   Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine

Kui piirkiirused langevad ja järelevalve muutub järjepidevamaks, peab autokooli teooriaõpe selgemalt selgitama kiiruse mõju ohutusele ning seostama selle igapäevaste sõiduolukordadega, kirjutab Tarmo Vanamõisa. https://www.err.ee/1609808886/tarmo-vanamoisa-teadmine-ja-oskus-on-liikluses-kaks-erinevat-asja Autokoolis jaguneb õppimine sageli justkui kaheks, teooriaks ja praktikaks. Kumbki neist ei saa eksisteerida iseseisvalt ja kui piirduda ainult teooriaga, jääb juht liikluses abituks, sest praktilised oskused puuduvad. Kui keskenduda üksnes