Miks üks väike viga võib kogu sõidu untsu keerata? Kujuta ette. Eksam on alanud, sa oled paar minutit sõitnud ja tunned, et läheb päris hästi ja siis juhtub midagi. Mootor sureb ristmikul välja või sa unustad suunatule õigel hetkel sisse lülitada. Iseenesest pole see suur probleem, aga järsku on tunne, et su pea on täitsa […]
Viimasel ajal kohtab taas väidet, et sõidueksami tulemus sõltub sellest, mis marki autoga eksamit tehakse. Tegelikult ei toeta seda ei loogika ega kogemus. Auto mark ei anna sõidueksamil sisulist eelist. Kui juhtimisoskused on omandatud, suudab juht kohaneda erinevate sõidukitega. Erinevused siduri tunnetuses, rooli raskuses, käigu vahetamises või juhtseadmete paigutuses on olemas, kuid need ei määra
Sõidueksam on paljudele tulevastele juhtidele üks pingelisemaid hetki. Eriti sageli otsitakse internetist märksõnu nagu „sõidueksam Pärnus“, „ARK sõidueksam Pärnus“, „sõidueksami ärevus“, „kuidas sõidueksamit läbida“ või „eksamihirm enne sõidueksamit“. Tegelikult ei jää eksami tulemus alati ainult sõiduoskuse taha – sageli mängib suurt rolli ka närvipinge. Miks tekib sõidueksami ärevus? Sõidueksamil hinnatakse sinu teadmisi, tähelepanu ja otsustusvõimet
Paljud õppijad valmistuvad sõidueksamiks hoolikalt, kuid unustavad ühe olulise teguri ja selleks on eksamiärevus. Liigne pinge võib mõjutada tähelepanu, otsustusvõimet ja enesekindlust isegi siis, kui sõiduoskused on tegelikult piisavad. Liikluskommunikatsioon.ee tasuta testid aitavad hinnata, milline on sinu eksamiärevuse tase ning millised tegurid võivad eksamil enim pingeid tekitada. Testide tulemused annavad sulle parema ülevaate oma valmisolekust
See lugu ei vääri romantiseerimist ega pealkirja stiilis “värvikas Saaremaa mees jälle tegutsemas”. https://www.facebook.com/profile.php?id=61566810033489 Kui inimene ehitab oma avaliku identiteedi sellele, et ta teadlikult rikub reegleid, siis ei ole selles kirjatükis tegemist värvika karakteri kajastamisega, vaid tegemist on liiklusriski kui sellise normaliseerimisega. Kui Maaleht serveerib seda kui järjekordset kurioosumit, siis tekib paratamatult küsimus, et mis
Autori märkus: Kuna viimastel aastatel ei ole teemat teadusajakirjanduses väga kajastatud, siis võivad mõned allikad olla juba vanemad, aga see ei kahanda nende väärtust. Isesõitvate ja autonoomsete sõidukite turule tulemisega on meie liikluspilt varsti muutumas ja võibolla see täna püstitatud arutelu ei olegi nii suure tähtsusega. Väidet, et manuaalkäigukastiga sõitma õppimine annab parema tulemuse auto
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Liiklusohutuse õppekava kuraator Tarmo Vanamõis kirjutab, mis on “uksest ukseni” lapsevanemlus ja selle varjatud hind. https://www.laanlane.ee/kas-autoga-kooli-ukse-ette-viimine-teeb-lastest-liikluses-abitud/ Viimastel aastatel on Eestis sagenenud nähtus, mida võib nimetada autovanemluseks ehk lapse igahommikune viimine koolimaja ukse ette. Esmapilgul tundub tegemist olevat turvalise ja mugava lahendusega, sest vanem kontrollib, et laps jõuab õigeks ajaks ja ohutult
Tuttaval marsruudil navist loobumine võib tõepoolest aidata hoida vaimu erksana ja tugevdada ruumilist mõtlemist. Samal ajal on navigeerimisseade väärtuslik abiline, kui keskkond on keeruline ja eksimisest tulenev risk suur. https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120433668/tarmo-vanamoisa-waze-i-ei-pea-koguaeg-kasutama-aga-monikord-aitab-see-olla-parem-autojuht Põhja prefekt Ats Kübarsepp kutsus rahvast üles lülitama välja oma Waze’i rakendust – siis oleksime liikluses tähelepanelikumad. Kokkuvõttes ei tee meid aga liikluses ohutumaks ei tehnoloogia ega selle puudumine,
„Olukord on mõnikord ikka päris õudne. Tehakse kiireid möödasõite ja vahepeal näidatakse käemärke …“ tõdeb Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava juht Tarmo Vanamõisa. https://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1150232/olgem-viisakad-kogenud-soiduopetaja-eesti-liikluse-koige-suurem-probleem-on-inimene-
Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et “mina” olen alati tähtsam kui “meie”. Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine