Kui käed värisevad eksamile minnes, ei tähenda see, et sa ei oska sõita. See tähendab, et sa hoolid tulemusest. Enamik õpilasi, kes eksamil närveerivad, oskavad sõita täiesti piisavalt hästi. Küsimus on selles, et kuidas need olemasolevad oskused ka pinge all kättesaadavaks teha.
Miks eksaminärv üldse tekib
Eksam erineb tavalisest sõidutunnist kolme asja poolest ja iga üks neist lisab pinget juurde.
Esiteks istub kõrval sulle täiesti võõras inimene. Sa ei tea, kuidas ta reageerib, kas ta kortsutab kulmu või teeb märkmeid ja millest need märkmed räägivad. Kindlasti kirjutab ta üles ainult negatiivseid asju. Sõidutunnis oli aga kõrval keegi, kelle nägu sa juba tundsid ja teadsid, mida ta erinevates olukordades teeb.
Teiseks on tulemus kahene. Kas sain läbi või mitte. Sõidutunnis polnud kordagi nii, et üks manööver otsustaks, aga eksamil tundub just nii, et üks viga võib otsustada kogu eksami tulemuse.
Kolmandaks kaob ära kinnitus mida sa oled harjunud seni saama kui midagi õnnestuv või valesti läheb. Juhendaja andis vaikselt märku, kas sinu tegevus on õige, kas ristmikul võib juba minna, kas kiirus on piisav jne. Eksamil ei ütle keegi midagi. Just see vaikus ongi paljude jaoks kõige raskem osa ja tihti tõlgendatakse seda negatiivse märgina, kuigi see tähendab lihtsalt seda, et sa sõidad iseseisvalt.
Keha reageerib sellele täpselt nii, nagu ta on ehitatud reageerima. Pulss tõuseb, hingamine muutub pinnapealseks, käed lähevad külmaks. See ei ole midagi halba, see on sinu organism, mis valmistub oluliseks olukorraks (pingeliseks eksamiks). Probleem tekib alles siis, kui sa hakkad seda tunnet ise kartma ja kulutad kogu oma tähelepanu selle jälgimisele.
Mida närv sõidu ajal päriselt teeb
Siin on kasulik teada, mis täpselt juhtub, sest siis saab sellele ka vastu töötada.
Tähelepanu koondub pisiasjadele
Pinges inimese pilk kokku ja sa vaatad lähedale, mitte ei jälgi kogu liiklust kaugelt, vaatad otse auto ette. Sa vaatad kapotti ja teed, aga mitte kaugusesse, kus kogu info tegelikult on. Sellepärast tuleb ristmik ootamatult, sellepärast ununevad peeglid ja sellepärast tundub, et kõik toimub sinu jaoks liiga kiiresti. Tegelikult ei toimu midagi kiiremini kui tavaliselt, lihtsalt sinu vaateväli jääb ahtamaks ja info jõuab sinuni liiga hilja.
Otsustamine muutub kõhklevaks
Kui enesekindlus on kadunud, hakkab paljude õpilaste peas ringlemal üks küsimus. Kas ma teen õigesti? Selle küsimuse kordamine hajutab ära täpselt selle tähelepanu, mida oleks vaja otsustamiseks. Nii sünnib olukord, kus õpilane oskab kõike, aga jääb ristmikul seisma sekundi kauem kui vaja, sest ta ootab kellegi kinnitust, mida keegi ei anna.
Sisekõne läheb valjuks
Pärast väikest viga hakkab peas ketrama mõte. Nüüd ma rikkusin kõik ära, nüüd ta märkis midagi üles, nüüd on eksam läbi. See mõte sinu peas on tunduvalt ohtlikum kui viga, sest ta viib tähelepanu järgmiselt manöövrilt eelmise juurde. Suur osa nurjunud eksamitest ei kukuta läbi esimese vea pärast, vaid selle pärast, mis juhtub järgmise viie minuti jooksul.
Mis aitab nädal enne eksamit
Viimane nädal ei ole enam uute oskuste õppimise aeg. See on aeg, kus tasub oma oskusi uskuda ja ennast adekvaatselt hinnata.
Kõige kasulikum asi, mida sa selle nädala jooksul teha saad, on sõita nii, et keegi sind ei aita. Palu juhendajal vaikida. Mitte sellepärast, et ta segaks, vaid sellepärast, et eksamil ta vaikib niikuinii ja sa tahad, et see vaikus oleks sulle juba tuttav. Kui sa oled nädala jooksul teinud kolm tundi otsuseid täiesti ise, ei ole eksam enam esimene kord, kus sa üksi otsustad.
Sõida teadlikult tavalistes, sulle tuttavates kohtades. Paljud õpilased tahavad viimasel nädalal harjutada just seda ristmikku, mida nad kardavad. Selles on mõtet, aga ainult siis, kui sa lähed sinna korra või kaks. Kui sa sõidad kogu nädala mööda neid kohti kus sa ei ole kindel või kardad, jääb ainus kogemus, mille sa kaasa võtad, pinge kogemus, mis kordub ja kordub.
Ja siis on veel uni. Sellest ei taheta rääkida, sest see kõlab liiga lihtsalt, aga väsinud inimese otsustusvõime on oluliselt aeglasem. Kui valida viimase õhtu lisatunni ja korraliku une vahel, võidad sa unega rohkem.
Eksamipäeva hommik
Söö midagi, isegi kui sul isu ei ole. Tühja kõhuga läheb närv tugevamaks ja tähelepanu hüplikumaks.
Ära vaata hommikul üle liiklusreegleid. See tundub vastutustundlik, aga tegelikult tekitab see viimasel tunnil tunde, et sa ei tea midagi, sest iga kiirelt loetud lause meenutab sulle midagi, mida sa pole hiljuti kasutanud. Sa oled selle materjali juba läbi töötanud. Hommikul on sinu ülesanne ainult rahulikult eksmaile kohale jõuda.
Tule kohale varem kui vaja. Kiirustades saabunud inimese pulss ei jõua enne sõidu algust normaliseeruda ja esimesed minutid lähevad rahunemisele, mitte sõitmisele.
Kui ootamine hakkab pinget üles kruvima, siis on kõige lihtsam ja kõige paremini töötav asi hingamine. Hinga sisse, loe neljani ja välja kuus või kaheksa korda. Pikem väljahingamine langetab pulssi. Tee seda paar minutit. See ei ole mingi imetrikk, see on lihtsalt viis, kuidas keha maha rahustada olukorras, kus mõtlemine seda enam ei suuda.
Mis aitab siis, kui lähed sõidu ajal närvi
Esimene asi on tõsta pilk üles ja vaata kaugele. See on ainus tegevus, mis korraga vähendab pinget ja parandab sõitu. Kaugemale vaadates saad sa rohkem aega ja infot, rohkem aega annab võimaluse otsustada rahulikumalt ja rahulikum otsus vähendab omakorda pinget.
Teiseks pikenda väljahingamist. Sa võid seda teha täiesti märkamatult ka sõidu ajal, punase tule taga või sirgel lõigul.
Kolmandaks las see üks viga on see viga nagu ta on. Lihtsalt üks viga. Eksamineerija kirjutab sõidu jooksul üles palju asju ja suur osa neist ei ole vead, vaid tähelepanekud. Kui sa oled kuskil enda arvates eksinud, siis on ainus mõistlik reaktsioon jätkata rahulikult, sest kaks järgmist head otsust räägivad sinu kasuks tunduvalt rohkem kui üks viga.
Ja veel üks asi, mida õpilased tihti ei tea. Sa võid küsida, kui eksamineerija juhis jäi arusaamatuks, see on täiesti lubatud ja paluda üle korrata. See ei ole nõrkuse märk. Juht, kes täpsustab selle asemel, et pimesi arvata, teeb täpselt seda, mida ohutu liiklemine eeldab.
Kui eksam ebaõnnestus
Siis on paar päeva halb tunne ja seda ei ole mõtet ilustada.
Aga tasub teada, mida see tulemus tähendab ja mida ta ei tähenda. See tähendab, et sel korral, sellel marsruudil, selles olukorras jäi midagi puudu. Väga suur osa läbikukkumistest tuleb ühest konkreetsest olukorrast, mitte üldisest oskamatusest ja seda konkreetset olukorda saab harjutada.
Kõige kasulikum asi, mida sa pärast eksamit teha saad, on kirjutada veel samal päeval üles, mis täpselt juhtus. Mitte tunne, vaid koht ja tegevus. Millisel ristmikul, mis suunal, mis järjekorras asjad kehvasti läksid. Nädala pärast on see mälestus juba udune ja alles jääb ainult ebamäärane tunne, et läks halvasti. Konkreetne kirjeldus annab sulle võimaluse ennast parandada, ebamäärane tunne võimendab hirmu.
Teine kord on enamiku jaoks kergem, sest kadunud on kõige suurem tundmatu, teadmatus. Sa tead nüüd, kuidas eksam käib, kes kõrval istub ja mis tunne see on. See teadmine on väärt üsna palju.
Kust sa tead, et oled valmis
Valmisolek ei tähenda, et närv on kadunud. Ta ei kaotegelikult kuhugi ja ta ei peagi kaduma, sest väike pinge hoiab tähelepanu üleval.
Valmisolek tähendab kolme asja.
- Sa suudad sõita ilma kellegi kinnituseta.
- Sa saad ise aru, kui midagi läks viltu, ja oskad seda parandada.
- Kui tekib pingeline olukord, siis sa tead, mis sind maha rahustab.
Kui sa tahad neid kolme asja enda puhul konkreetsemalt vaadata, siis olen teinud selleks tasuta enesehindamise testi. See ei anna sulle hinnet, vaid näitab, kus sul on kõige rohkem võita.