Autori märkus: Kuna viimastel aastatel ei ole teemat teadusajakirjanduses väga kajastatud, siis võivad mõned allikad olla juba vanemad, aga see ei kahanda nende väärtust. Isesõitvate ja autonoomsete sõidukite turule tulemisega on meie liikluspilt varsti muutumas ja võibolla see täna püstitatud arutelu ei olegi nii suure tähtsusega.

Väidet, et manuaalkäigukastiga sõitma õppimine annab parema tulemuse auto käsitsemisel kui automaatkäigukastiga õppimine, ei saa üheselt kinnitada. Küsimusele vastamine sõltub eeskätt sellest, kuidas mõista „paremat auto käsitsemist“. Kui selle all peetakse silmas sõiduki tehnilist valdamist, siis on asjakohane keskenduda käiguvahetusele, siduri kasutamisele ja sõiduki mehaanilisele juhtimisele. Kui aga hinnatakse juhi laiemat suutlikkust liikluses ohutult hakkama saada, siis tuleb tähelepanu suunata hoopis riskide ennetamisele ja hindamisele.

Manuaalkäigukastiga õppimine eeldab kahtlemata täiendavate sõiduki spetsiifikast tulenevate tegevuste omandamist, kus algaja juht peab suutma koordineeritult kasutama sidurit, gaasipedaali ja käiguvahetust ning sobitama need sõiduki kiiruse, teeolude ja liiklusolukorraga. Seetõttu võib väita, et manuaalkäigukastiga õppimine arendab kitsamas tähenduses teatud tüüpi tehnilist käsitsemisoskust rohkem kui automaatkäigukastiga õppimine.

Samas ei tähenda suurem tehniline keerukus automaatselt paremat toimetulekut liikluses. Shinari, Meiri ja Ben-Shohami (1998) poolt läbiviidud uuring, milles käigukasti tüüp ei osutunud iseseisvalt määravaks teguriks juhi reaktsiooniaja kujunemisel. Reaktsioonivõimet mõjutasid enam juhi ebakindlus, vanus ja muud individuaalsed tegurid. See osutab sellele, et sõidutulemust ei kujunda üksnes sõiduki tehniline keerukus, vaid ka juhi kognitiivne võimekus ja muud liikluses olulisi tegureid.

Sarnasele järeldusele viitab ka Warshawsky-Livne’i ja Shinari (2002) tehtud uuring. Nende uuringus ei ilmnenud käigukasti tüübil olulist mõju juhi reaktsiooniajale, küll aga mõjutasid reaktsioonivõimet juhi ebakindlus, vanus ja teised individuaalsed tegurid. Sellest järeldub, et käigukasti tüüp ei ole iseseisvalt piisav argument soorituse erinevustele ning juhi käitumist kujundavad sageli muud kognitiivsed ja situatsioonipõhised tegurid, mis liikluses ette võivad tulla.

Akbari jt (2021) ülevaade osutab sellele, et õpe parandab sekundaarseid tulemusi nagu sooritust ja enesehinnangut, kuid otsest mõju õnnetuste vähendamisele ei tõestatud. See rõhutab vajadust keskenduda hoopis käitumislikele tulemustele, mitte ainult tehnilistele oskustele, mis toetab Hatakka jt (2002) seisukohta  kõrgema järgu oskuste olulisusest juhi arengus.

Sama rõhutavad ka Hatakka jt (2002), et juhiõpe ei tohiks piirduda vaid sõiduki tehnilise valdamisega, vaid peab hõlmama ka kõrgema järgu oskusi, nagu ohtude ennetav tajumine, oma võimete realistlik hindamine ja käitumise kohandamine vastavalt liiklusolukorrale. Sama järeldust toetab ka Euroopa Komisjoni noorte algajate juhtide teemaraport (European Commission, 2023), mille põhjal sõltub algaja juhi ohutus ennekõike väheses kogemuses ning kõrgema järgu oskuste arengus, sealhulgas ohu tajumisest, tähelepanu juhtimises, riskide adekvaatses hindamises ja enesehinnangus.

Juhtimisoskuse kujunemise seisukohalt on oluline rõhutada, et ohutu liiklemine ei taandu ainult võimele sõidukit tehniliselt käsitseda. Fisher, Pollatsek ja Pradhan (2006) tõdesid, et algajaid juhte on võimalik õpetada süstemaatilisemalt märkama varjatud ohuallikaid ning selline väljaõpe parandab ohu tajumist nii simulaatoris kui ka reaalses liikluses. Selanderi, Bolini ja Falkmeri (2012) uuring vanemaealiste juhtidega näitas, et väiksem tehniline koormus võib mõnes kontekstis parandada üldist sõidutulemust. Kuigi see uuring ei käsitle algajaid juhte, toetab see tulemuste tõlgendamisel üldisemat arusaama, et juhtimise lihtsustumine (automaatkäigukasti valik) võib teatud juhtudel anda positiivse tulemuse.

Eeltoodu kinnitab järgmisi järeldusi, et käigukasti tüüp ei ole iseseisvalt määrav tegur juhtimisoskuses. Füsioloogilised mõõdikud kinnitavad, et manuaalse ja automaatse juhtimise vahel ei ole olulist erinevust kognitiivses koormuses kogenud juhtide puhul ja automaatkäigukast võib toetada algajat juhti just õppimise algfaasis. Lisaks toetavad uuringud väidet, et automaatkäigukast võib vähendada algaja juhi kognitiivset koormust ja kõrgema järgu oskused on juhi seisukohalt määravad ning liiklusohutuse seisukohalt on oluline ohtude tajumine, riskide hindamine ja ennetav käitumine, mitte tehniline käsitsemisoskus.

Seetõttu ei ole keskne küsimus mitte see, kumb käigukast „teeb paremaks juhiks“, vaid see, milliseid oskusi juhiõpe esikohale seab ja kuidas need eri õppimisfaasides parema tulemuse annavad. Manuaalkäigukastiga õppimine võib parandada sõiduki tehnilise käsitsemise oskust, kuid puudub piisav alus väita, et see annaks üldiselt parema ohutu juhtimisoskuse kui automaatkäigukastiga õppimine.

Viited

Shinar, D., Meir, M., & Ben-Shoham, I. (1998). How automatic is manual gear shifting? Human Factors, 40(4), 647–654. https://doi.org/10.1518/001872098779649346

Warshawsky-Livne, L., & Shinar, D. (2002). Effects of uncertainty, transmission type, driver age and gender on brake reaction and movement time. Journal of Safety Research, 33(1), 117–128. https://doi.org/10.1016/S0022-4375(02)00006-3

Akbari, Maryam 1., et al. Is Driver Education Contributing towards Road Safety? A Systematic Review of Systematic Reviews. jaanuar 2021, lk 69–80. ProQuest, https://doi.org/10.5249/jnir.vl3il.1592.

Hatakka, M., Keskinen, E., Gregersen, N. P., Glad, A., & Hernetkoski, K. (2002). From control of the vehicle to personal self-control: Broadening the perspectives to driver education. Transportation Research Part F: Traffic Psychology and Behaviour, 5(3), 201–215. https://doi.org/10.1016/S1369-8478(02)00018-9

European Commission. (2023). Road safety thematic report – Young novice drivers. European Road Safety Observatory. European Commission, Directorate General for Transport.

Fisher, D. L., Pollatsek, A., & Pradhan, A. K. (2006). Can novice drivers be trained to scan for information that will reduce their likelihood of a crash? Injury Prevention, 12(Suppl 1), i25–i29. https://doi.org/10.1136/ip.2006.012021

Selander, H., Bolin, I., & Falkmer, T. (2012). Does automatic transmission improve driving behavior in older drivers? Gerontology, 58(2), 181–187. https://doi.org/10.1159/000329769