Eksamiaeg on kirjas. Kalendris on kuupäev ja selleni on sul umbes kolmkümmend päeva. Peas käivad tavaliselt korraga kaks mõtet: aega on veel piisavalt ja aega ei ole üldse. Mõlemad tunduvad õiged ja kumbki ei ütle sulle, mida edasi teha.
See kirjutis on esimene kuuest. Terve sari kulgeb mööda sama ajajoont, mida mööda liigub õpilane: kuu enne eksamit, nädal enne, päev enne, eksamihommik, eksam ise ja see, mis tuleb pärast. Alustan sellest, et aega on veel kuu, sest see on ajajoone kõige alahinnatum osa.
Miks just see kuu on teistest erinev
Kuu aega on piisavalt pikk, et sõiduoskus päriselt muutuks. Nädal ja päev ei ole seda kindlasti mitte.
Mida lähemale eksam jõuab, seda vähem saab muuta oskust ja seda rohkem läheb tähelepanu oma senise taseme ja seisundi hoidmisele: uni, rahulikkus, rutiin, ootuste paikapanek. Need on olulised ja neist tuleb selles sarjas veel pikalt juttu. Aga need ei tee kellestki paremat juhti, see ei lase olemasoleval oskusel ära kaduda.
Seepärast tasub selle kuu peale vaadata kui viimasele aknale, kus küsimus on veel „mida ma tegelikult oskan“, mitte „kuidas ma end eksamil tunnen“.
Alusta ausast nimekirjast, mitte lisatundidest
Kõige tavalisem reaktsioon broneeritud eksamiajale on tundide juurde ostmine. See ei ole vale samm, aga see tegevus on tavaliselt vales järjekorras.
Enne tundide lisamist kirjuta üles viis olukorda, mida sa liikluses tavaliselt väldid. Mitte need, mida sa ei oska, vaid need, mille puhul sa valid teise tee, ootad kauem kui vaja või loodad, et õpetaja ütleb midagi enne, kui sa ise otsustad.
Näiteks: vasakpööre reguleerimata ristmikul tihedas liikluses. Ümberpõige seisvast autost või peatuses olevast bussist, paralleelparkimine, mitmerajaline ringristmik, aeglustus- ja kiirendusraja kasutamine jne.
See nimekiri on sinu õppekava järgmiseks kuuks. Kui midagi on nimekirjas, ei tähenda see, et sa oled halb juht. See tähendab, et just seal on sul kõige rohkem võita, sest ülejäänud sõit sul juba toimib.
Nimekirja koostamine on omaette töö. Paljud õpilased ei tea, mida nad väldivad, sest vältimine käib automaatselt ja märkamatult. Kui sa ei oska nimekirja midagi panna, küsi õpetajalt üht konkreetset küsimust: millises olukorras sa mind kõige sagedamini aitad?
Kuidas peaksid selle kuu sõidutunnid välja nägema
Tavaline sõidutund algab sellest, et õpetaja ütleb, kuhu sõidame. Viimasel kuul tasub see tegevus sinu vaatevinklist ümber pöörata.
Tule tundi oma nimekirjaga ja ütle ette, mida sa tahad sellel korral teha. Mitte „sõidame ringi“, vaid „ma tahan täna teha kaheksa vasakpööret reguleerimata ristmikul“. Kordus ühes ja samas olukorras muudab oskust kiiremini kui mitmekesine ringisõit.
Teine muudatus puudutab õpetaja rolli. Palu tal ennast mitte aidata. Kui õpetaja ütleb sekund varem, et „vaata paremale“, siis tegi otsuse tema. Eksamil ei ole kedagi, kes sulle ette ütleb või aitab. Viimase kuu mõte on sõita nii, et otsused on sinu omad, ka siis kui need tulevad aeglasemalt ja ebamugavamalt.
See ebamugavus on teadlik. Kui esimesed sellised tunnid tunduvad varasematest halvemad, ei ole see tagasiminek. Sa lihtsalt näed esimest korda oma tegelikku taset ilma kellegi teise toeta.
Kolm asja, mida tasub kuu jooksul paika panna
Sõida erinevates tingimustes. Eksam ei arvesta sellega, et sa oled harjunud sõitma teisipäeva pärastlõunal. Sõida pimedas, vihmaga, hommikuses tipptunnis. Praegu on selleks aega, eksaminädalal enam ei ole.
Tee iga tunni lõpus kolm lauset kokkuvõtet. Mis läks paremini kui eelmisel korral, mis jäi samaks, mida teen järgmine kord teisiti. Kolm lauset telefoni märkmetesse. Kuu lõpus on sul kolmkümmend lauset ja nende pealt on hästi näha, kas areng on päriselt toimunud või oled sõitnud lihtsalt ringi.
Sõida vähemalt korra eksamipiirkonnas, aga ära õpi marsruuti. See on oluline vahe. Tunnetus, kus liiklus on tihe ja kus ristmikud on ebaselged, tuleb kasuks. Kindla tee pähe õppimine ei ole mõistlik, sest eksamil sõidad sinna, kuhu eksamineerija ütleb ja isegi kui sul on eksamimarsruut teada on liiklus dünaamiline ja samal ristmiku vahetuvad olukorrad igas minutis.
Mida ei ole mõtet teha
Ei ole mõtet õppida eksamimarsruuti pähe. Pähe õpitud tee annab vale kindluse, mis kaob esimese eksamineerija ootamatu suunamise peale.
Ei ole mõtet osta paanikas kümme tundi järjest. Kolm tundi selge eesmärgiga on rohkem väärt kui kümme tundi ilma. Tihe sõidugraafik vahetult enne eksamit teeb tulemuse tavaliselt halvemaks, mitte paremaks.
Ei ole mõtet end kaaslastega võrrelda. Kellegi teise kolmekümne tunniga läbitud eksam ei ütle sinu valmisoleku kohta midagi.
Ei ole mõtet eksamit edasi lükata ainult ärevuse pärast. Kui oskus on olemas ja ainus takistus on närv, siis edasilükkamine ärevust ei vähenda, vaid annab sellele rohkem aega kasvada. Kui aga oskuses on päris auk, on edasilükkamine mõistlik otsus. Nende kahe eristamine on kogu selle kuu sisu.
Formaalsused, mille peale ei tasu üllatuda
Vaata kuu alguses korra üle praktiline pool: kas kõik autokooli etapid on läbitud ja dokumendid korras, kas teooriaeksami tulemus kehtib veel eksami kuupäeval ja millise autoga sa eksamile lähed. Kui sõidad eksamil autoga, millega sa pole harjunud, lisa see oma nimekirja esimese punktina.
Kehtivusajad, nõuded ja eksami korraldus muutuvad ajas. Kontrolli neid Transpordiameti kodulehelt või küsi oma autokooli õpetajalt, mitte kaaslaste käest ja mitte foorumist. Selle kohta, kuidas eksam üldjoontes käib, on mul eraldi leht.
Mis tuleb järgmises osas
Järgmine osa räägib nädalast enne eksamit. Seal muutub küsimus: oskuse muutmise aeg on läbi ja edasi on tegemist sellega, kuidas olemasolev oskus eksamipäeval sind aitab.
Kui tahad enne seda teada, kus sa täna tegelikult oled, alusta ühest tasuta testist. Need ei ole diagnostika ega hinnang, vaid võimalus näha ausalt, millele see kuu kulutada tasub.
See kirjutis on osa 1 kuuest. Sari „Eksamiteekond“ kulgeb mööda sama ajajoont, mida mööda liigub õpilane: kuu enne eksamit, nädal enne, päev enne, eksamihommik, eksam ise ja see, mis tuleb pärast. Kõik ilmunud osad koondab rubriik „Eksamiteekond“.