Peaaegu iga autokool lubab oma tutvustuses või reklaamis sõbralikku õpetajat. See kõlab küll hästi, aga ei ütle sulle midagi kõige tähtsama kohta: kas sa õpid seal päriselt sõitma ja liikluses hakkama saama.
Kui sa valid autokooli, siis soovitan vaadata erinevate koolide kodulehti, sest suurem osa neist lubab täpselt samu asju. Meie koolis on sõbralikud, kannatlikud ja toetavad õpetajad, kes arvestavad sinu individuaalsete vajadustega jne.
Kõlab hästi?
Just, sest kes sooviks endale ebasõbralikku õpetajat. Aga ma esitan ühe võibolla ebamugava küsimuse, mis on minu töös aastatega üha teravamaks muutunud. Kas sellest piisab ja mida see sõna sulle tegelikult ikkagi ütleb?
Minu vastus on, et see ei ütle sulle peaaegu mitte midagi, sest “sõbralik” on muutunud turundussõnaks, mida korratakse, sest see kõlab hästi ja sellele on raske vastu vaielda. Aga ta ei erista head õpet halvast. Sõbralik õpetaja võib olla suurepärane, ta võib olla ka keskpärane. Sõna ise ei tee nende vahel mingit vahet. Probleem ei ole selles, et sõbralikkus oleks iseenesest halb. Olen veendunud, et õpe peabki olema toetav ja rahulik ning hirmuga ei õpetata kedagi sõitma. Probleem on pigem selles, et sõbralikkus kirjeldab tunnet, mis õpilasel on tunnis, aga see, mis tegelikult oluline on, ei ole see, kuidas õpilane tunneb ennast tunnis, vaid see, kas ta suudab sõidueksamil ja hiljem liikluses iseseisvalt hakkama saada.
Ma olen näinud õpilasi, kellel on tundides suurepärane, soe ja julgustav õpetaja, aga ometi ei soorita nad eksamit. Miks?
Sest sõbralik õhkkond tunnis oli varjanud selle, et õpilane pole õppinud iseseisvalt otsustama. Ta sõitis väga hästi seni, kuni õpetaja oli tema kõrval. Niipea kui kõrvale istus võõras eksamineerija ja kadus tuttav hääl, kadus ka enesekindlus. Oskused olid olemas, aga ta oli harjunud toetuma kellelegi teisele.
Siit võib välja kooruda paradoks, mida turundussõna tegelikult ei näita. Ka kõige toetavam õpetaja võib tahtmatult kasvatada kõige sõltuvama õpilase, kui ta ei tee midagi enamat kui ainult toetab, sest hea õpetamise mõõt ei ole see, kui palju ta õpilast aitab, vaid kui hästi ta õpetab õpilast iseseisvalt hakkama saama. Just nende kahe vahel on suur vahe.
Küsimused, mis midagigi näitavad
Kui “sõbralik” ei ole valiku tegemisel hea mõõdupuu, siis mis on? Esitan mõned küsimused, mida tasuks autokooli valides endalt küsida ja mis ütlevad õppe kvaliteedi kohta palju rohkem kui lubadus sõbralikkusest.
Kas õpetaja laseb õpilasel ise otsustada või ütleb kogu aeg ette? Hea õpetaja annab otsustamise järk-järgult üle, sest eksamil ja hiljem iseseisvalt liikluses pole teda kõrval. Kui õpilane sõidab hästi ainult siis, kui keegi ütleb talle tegevused ette, ei ole ta veel iseseisvaks liiklemiseks valmis.
Kas õpetaja õpetab õpilast ise oma sõitu hindama? Kui õpilane küsib tunni lõpus “kas mul läks täna hästi” ja õpetaja lihtsalt vastab jah, siis ta kinnitab, et hinnangu annab keegi teine. Õpetaja peaks küsima: mida sa ise arvad, sest juht, kes läheb üksi liiklusesse, peab ise nägema ja aru saama, kuidas tal tegelikult läheb.
Kas õpetaja tegeleb ka närviga kogu õppe vältel ja mitte alles eksami eel? Eksamiärevus on üks sagedasemaid põhjusi, miks tunnis hästi sõitev õpilane läbi kukub. Kui sellega tegeletakse alles viimasel hetkel sõnadega “ära muretse”, on juba hilja. Hea õpe harjutab pinge maandamist läbi kogu õppeprotsessi, samamoodi nagu parkimist.
Ükski neist küsimustest ei ole sõbralikkuse vastu, aga nad kõik puudutavad seda, mida sõbralikkus üksi ei taga.
Mille järgi valida
Ma ei kirjuta seda selleks, et öelda, et sõbralikud õpetajad on halvad õpetajad. Enamik neist on pühendunud ja hoolivad inimesed. Ma kirjutan seda selleks, et sina, kes sa kooli valid, küsiksid õigeid küsimusi.
Kui sa loed kodulehelt „meil on sõbralikud õpetajad“, siis tea, et sa ei ole veel midagi teada saanud õppe kvaliteedi kohta. See lubab sulle head tunnet tunnis, aga see ei luba sulle seda, mida sa päriselt tahad. Seda, et sa väljuksid sellest koolist juhina, kes suudab liikluses ise, rahulikult ja kindlalt hakkama saada ka siis, kui kõrvalistmel ei ole enam kedagi.
Sõbralikkus on hea algus, aga küsi juurde, mis selle taga on.
Ahjaa, kui sa tähele panid, siis ühes lauses oli kirjas “hea õpetaja”. Milline on hea õpetaja ja kas sellele ka vastus on, seda proovime lahata juba järgmine kord.